Kivilinna Keeltekooli A2-taseme (moodulid A2.1 ja A2.2) tasemeeksamiks ettevalmistamisele suunatud eesti keele täienduskoolituse õppekava

Õppekavarühm: keeleõpe
Õppekava koostamise alus: Euroopa keeleõppe raamdokument
Õppe kogumaht ja õppe ülesehitus
Õppe kogumaht A1-tasemelt järgmisele, A2-tasemele jõudmiseks on 200 tundi, mis jaotub järgmiselt: 150 akadeemilist kontaktõppetundi ja 50 akadeemilist iseseisva kodutöö tundi (õpitu kinnistamise eesmärgil). Ühe akadeemilise tunni pikkuseks on 45 minutit.
Õppetöö võib toimuda ka moodulitena:
A2.1 ehk esimene moodul ja A2.2 ehk teine moodul. A2.1 ehk esimene moodul jaotub järgmiselt: 69 akadeemilist kontaktõppetundi ja 25 akadeemilist iseseisva kodutöö tundi. A2.2 ehk teine moodul jaotub järgmiselt: 81 akadeemilist kontaktõppetundi ja 25 akadeemilist iseseisva kodutöö tundi. Soovitav on peale esimese mooduli, A2.1, läbimist jätkata koheselt A2.2 kursusel.
Sihtgrupp ja õppe alustamise tingimused
Kursuse sihtgrupiks on kõik huvilised, kes tahavad eesti keelt edasi õppida ja tasemeni A2 arendada.
Kursusel osalemise eelduseks on õppemaksu tasumine ja eesti keele oskus vähemalt A1-tasemel. A2-taseme eesti keele õpingute alustamiseks esitab õpilane tunnistuse edukalt läbitud A1-taseme kursuse kohta. Vajadusel kontrollitakse keeleoskuse tasemele vastavust vestluse käigus.
Kursuse eesmärk
Õppe eesmärgiks on omandada A2-tasemel keeleteadmised, mis aitavad õpilasel end tuntud ja igapäevasituatsioonides väljendada, korrektseid ja arusaadavaid lauseid moodustada, neid kindlate vajaduste saavutamiseks kasutada. Kursus aitab õpilasel valmistuda A2-taseme keeleeksamiks.
Moodulite õpiväljundid
A2.1 ehk esimese mooduli läbimisel õppija:
• oskab rääkida igapäevastel teemadel, kasutab sagedasi sõnu ja fraase, mis puudutavad tema perekonda, kodu ja huvipakkuvaid teemasid ning seob oma jutu lihtsate sidesõnade abil
• oskab rääkida enda tööst, otsida töökuulutusi
• oskab vastata lühematele selgetele telefonikõnedele
• oskab esitada vajadusel täpsustavaid küsimusi
• kasutab suhtluses viisakusväljendeid, väljendab põhilisi tundeid
• oskab kirjutada lihtsamaid lauseid igapäevastel teemadel ja kasutab lihtsamaid sidesõnu (ja, aga, sest).

Õppe sisu
1. Mina ja minu perekond (isikuandmed, sugulased, enesetutvustus, välimus ja iseloom).
2. Haridus (hariduskäik, koolielu, edasiõppimisvõimalused).
3. Elukutse, amet ja töö (elukutsed, töökuulutused, töösuhted).
4. Teenindus (teenindusasutused, arveldamine, juhendid ja sildid).
5. Igapäevaelu, kodu ja kodukoht (majapidamine ja olme, kodu ümbrus).
6. Enesetunne, tervis ja heaolu (tervislik seisund, ravimid, suhtlus arstiga).

A2.2 ehk teise mooduli läbimisel õppija:
• oskab lugeda lihtsamaid tekste, mis sisaldavad sagedasi sõnu: kirjad, juhised, retseptid, kutsed, artiklid
• oskab leida faktiinfot lihtsatest igapäevatekstidest: kuulutused, sõiduplaanid, telekava, menüü
• oskab lugeda lihtsaid igapäevaseid teateid avalikes kohtades ja saab neist aru
• oskab kuulamise järgi kirja panna lihtsaid lühikesi teateid
• oskab täita isikuandmeid nõudvaid formulare
• mõistab selget ja aeglast rääkimist olulistel elulistel teemadel: pere, kodu, töö
• saab aru selgelt esitatud numbri- ja faktiinfost, mõistab lihtsaid juhiseid
• mõistab lihtsamat faktiinfot teleuudistes ja saadete põhisisu, mis esitatakse piltide või muu tugimaterjali taustal.

Õppe sisu
7. Vaba aeg, harrastused ja meelelahutus (huvid ja hobid, kultuuriüritused, tähtpäevad, piletid).
8. Sisseostud, hinnad (suhtlus teenindajaga, kaupade hinnad ja mõõdud, poodide asukoht ja lahtiolekuaeg).
9. Söök ja jook (toitumisharjumused, menüü, retseptid, laua broneerimine).
10. Inimeste suhted ühiskonnas (sõnumid ja teated, sõprus, emotsioonid).
11. Keskkond, kohad, loodus, ilm (kodukoha kirjeldus, ilmateade; tuntud loomad, linnud ja taimed).
12. Kultuur ja keeled, keelte õppimine (kultuurisündmused, keelteoskus ja keele õppimise võimalused).
13. Reisimine, transport, vaatamisväärsused (ühistransport, sõiduplaanid, postkaardi saatmine, ööbimine hotellis).

Auditoorne töö koosneb õppetundidest ja seal teostatavatest praktilistest ülesannetest ja arutelust. Õppetöö toimub ka rühmatööde vormis. Mõnedes õppetundides on auditoorne ja veebipõhine keeleõpe ühendatud. Klassikalise auditoorse keeleõppe ja veebipõhise õppe kombineerimine on efektiivne.
Iseseisva töö käigus kinnistatakse auditoorse töö käigus õpitud materjali, omandatakse sõnavara, kasutatakse elava keelekeskkonna võimalusi keeleoskuse arendamiseks. Iseseisev töö hõlmab ka kodutööd vastavalt õpetaja poolt antud ülesannetele ja kontaktõppeks valmistumine. Iseseisev töö toimub suures osas e-õppe keskkondades: „Keeleklikk“, „Pille ja Lauri lood“, „Eesti keel e-õppes. Sõnavara omandamine.“ E-õppe keskkond sisaldab interaktiivseid ja multifunktsionaalseid vahendeid õppijate keeleoskuse arendamiseks.
Omandatavad keeleteadmised:
Kiri ja hääldus: Eesti tähestik. Hääliku ja tähe vaheline seos. Lühikesed, pikad ja ülipikad häälikud; g ,b, d helitus. Hääldamine, selle korrigeerimine, rõhk. Hääldamise erinevusi eesti ja vene keeles.
Nimisõnad: nimisõna käänamine; nimisõna ainsuse ja mitmuse nimetava moodustamine; ühildumine omadus- ja arvsõnaga. Õpitavate sõnade käändelõpud. Kohakäänded, nende kasutamine; lühike ainsuse sisseütlev.
Tegusõnad: tegusõna pööramine isikulises tegumoes; tegusõna ajad ja kõneviisid: olevik ja lihtminevik (jaatav ja eitav vorm); kindel, tingiv ja käskiv kõneviis; tegusõna põhivormid; ma- ja da- infinitiivi kasutamine; rektsioon.
Omadussõnad: omadussõnade käänamine, ühildumisreeglid täiendi vormis, käändumatud omadussõnad, omadussõna võrdlusastmed (keskvõrre ja kõige-ülivõrre).
Arvsõnad: põhiarvsõna (1-1000) ja järgarvsõna (1-31) kasutamine nimetavas, omastavas, sees- ja alalütlevas käändes. Aastaarvude kasutamine, vastused küsimustele Millal? Mitu? Mitmes? Mitmendal? Mitmendas?
Asesõnad: isikulised asesõnad (pikad ja lühikesed vormid).
Kaassõnad: ees- ja tagasõnad.
Küsisõnad: küsilausete moodustamine; sõnade järjekord küsilauses.
Sidesõnad: sidesõnad ja, aga ja sest lauses.
Lauseõpetus: sõnade järjekord lauses, tegusõna olema, öeldise koht lauses.
Õppekeskkond
Keeleõpe toimub kaasaegses loenguruumis Tartus, Sõpruse pst 2. Koolitusklassid asuvad 3. korrusel. Koolitusklasside aknad on avatavad õhutamiseks ja akende ees on rulood liigse päikese kaitseks. Olemas on lauad ja toolid, mida saab vastavalt vajadusele ümber paigutada. Istekohti laudade taga on 12-16 inimesele, vajadusel kuni 22 inimesele. Valgustus on hea. WC ja kätepesu võimalus. Hea ühistranspordiühendus ja tasuta parkimisvõimalused ümbruskonnas.
Keeltekooli avarad ja valgusküllased klassid on varustatud koolitustehnika ja -vahenditega: seinatahvel, pabertahvel, WiFi, dataprojektor, televiisor, arvuti kasutamise võimalus digisõnastike ning e-õppe keskkondade kasutamiseks. Keeltekool tagab õpilastele õppematerjalid (õpik).
Koolitusest osavõtjatel on võimalus majas kohapeal lõunat süüa. Keeltekool tagab koolitusel osalejatele kohvi- või teepausi.
Õppemeetodid
Kursus toimub kommunikatiivse ja ülesandepõhise õppemeetodi järgi: aktiivse tegevuse kaudu omandatakse suhtluspädevused ning selleks vajalik sõnavara ja keelestruktuurid. Tundides kasutatakse kõiki osaoskusi tasakaalustatult arendavaid ülesandeid, tehakse rollimänge ja ülesandeid keelekeskkonnas, kasutatakse mängulisi elemente, mis tõhustavad õppeprotsessi. Arendatakse mõtlemisoskust ja õpioskusi. Lisaks õpikumaterjalile kasutatakse õppematerjalidena ka aktuaalseid autentseid materjale ning harjutatakse tasemeeksami tüüpülesannete lahendamist.
Auditoorne õpe ja iseseisev õpe. Traditsioonilised õppemeetodid: erinevad kuulamis-, lugemis-, kirjutamis- ja tõlkeharjutused. Aktiivõppemeetodid: suuline vestlus, dialoogid, paaristöö, rollimängud, saatelõikude jms vaatamine, muusika kuulamine.
Iseseisev töö. Õppijad täidavad paralleelselt õppetundidega pidevalt iseseisvaid ülesandeid väljaspool klassiruumi. Iseseisev töö hõlmab suuliste ja kirjalike koduülesannete ettevalmistamist kogu kursuse jooksul. Õppetööd toetavad e-õppe keskkond ja interaktiivsed e-õppe materjalid. Iseseisvaid töid arutatakse ja õpetaja annab neile tagasisidet ning abistab õppijaid vajaduse korral.
Õppematerjalid
Kursuse põhiline õppematerjal
Mall Pesti, Helve Ahi. 2018 (4. trükk). E nagu Eesti. Eesti keele õpik algajatele A1 + A2. Kiri-Mari Kirjastus, Tallinn.
Kursuse e-õppe materjalid
Eesti-vene sõnaraamat. https://www.eki.ee/dict/evs/index.cgi
Vene-eesti sõnaraamat. https://eki.ee/dict/ves/
Eesti keele põhisõnavara sõnastik. http://www.eki.ee/dict/psv/
Õigekeelsussõnaraamat. https://www.eki.ee/dict/qs/.
Eesti keele ja kultuuri kursused. Harjutused A2-tasemele. https://keeleweb2.ut.ee/
https://www.keeleklikk.ee
Pille ja Lauri lood. http://web.meis.ee/vaegkuuljad/index.html
Koolielu haridusportaal. Eesti keele kui võõrkeele õppevara. https://koolielu.ee/waramu/search/sort/created/curriculumSubject/2%3A63781430
Innove. A2-taseme näidiseksam. https://www.innove.ee/wp-content/uploads/2017/09/A2_eristuskiri_2017-1.pdf
Innove. Eesti keele tasemetestid harjutamiseks. http://web.meis.ee/testest/

Nõuded õpingute lõpetamiseks, sh hindamismeetodid ja -kriteeriumid
Õpingute lõpetamise eelduseks on osalemine vähemalt 75% kontakttundidest, pidevalt sooritatud kodused/iseseisvad ülesanded ning lõputesti sooritamine. Omandatud teadmisi hinnatakse kirjaliku testi ja suulise vestluse käigus. Lõputest sarnaneb riiklikule tasemeeksamile (kontrollitakse kõiki nelja osaoskust), seetõttu on hindamiskriteeriumid samad (100 võimalikust punktist tuleb saada vähemalt 60%).
Tunnistus väljastatakse õppijale, kes on 1) läbinud kursuse ja täitnud eelpool nimetatud tingimused, 2) tasunud kursuse eest.
Tõend väljastatakse õppijale, kes 1) on tundides osalenud vähem kui 75%, aga vähemalt 50%; 2) ei ole omandanud lõputestiga kontrollitavaid teadmisi ning oskusi ega sooritanud nõutud ülesandeid.

Koolitaja kompetentsust tagava kvalifikatsiooni, õpi- või töökogemuse kirjeldus
Kivilinna Keeltekooli A2-taseme tasemeeksamiks ettevalmistamisele suunatud eesti keele täienduskoolituse viib läbi eesti ja soome-ugri filoloogiat õppinud ning pedagoogikas magistrikraadi omandanud õpetaja, kellel on ka täiskasvanute koolitamise kogemus.
Õppekava kinnitamise aeg: 9.03.2020